Punane kannuslill "Crimson Night"

Punane kannuslill "Vaarikas õhtu" - Centranthus ruber var. coccineus = Valeriana coccinea.
Unikaalne, huvitav, mitmeaastane taim, eristub teistest rikkaliku ja pikaajalise õitsemise poolest. Peale päikeseliste peenarde sobib ta ka kuivadele nõlvakutele, alpinaariumisse, kiviseintele, kiviastmete äärtesse, katusaedadesse, sillutatud kiviplaatide vahele teerajakestes ja platsidel.
Tema pitsilised, samas selgepiirilised rohkearvulised õisikud on erksat vaarikpunast värvi, mis sobivad suurepäraselt kokku paljude mitmeaastaste õitsevate kultuuridega.

Kirjeldus: väga huvitav mitmeaastane taim, omab pikaajalist õitseperioodi, meie aedades küllaltki harva esinev taim.
Kodumaaks Portugal ja Vahemeremaad. Eelistab sooje, kiviseid alasid, kaljuseinasid. Sellel taimel on lühike, puitunud, mitmeharuline juuresüsteem, ning kohevalt paiknevad 60-100 cm kõrgused lehtedega kaetud varred. Põõsas võib kasvada kuni 60 cm laiuseks. Lehed vastastikused, alumised rootsuga, ülemised istuvad, ovaalsed, servast hambulised, hallikasrohelised. Rohkearvulised, väikesed (diameeter ei ületa 1 cm), lõhnavad õied on koondunud tipmistesse, harunevatesse, suurtesse, kuppeljatesse õisikutesse. Õiekrooni põhivärvus on roosakas-punane, on ka valgete õitega vorme. Õitseb pikaajaliselt - juunist sügiseni. Tuntud sordid: Coccineus - õied erk -vaarikpunased, taime kõrgus 75-80 cm, Albiflorus - õied lumivalged.
Kasvukoht: eelistab päikeselist, sooja, ka kuuma kasvukohta.
Muld: mõõdukalt kuiv, värske, vett hästi läbi laskev.
Hooldus: peale esimest õitsemislainet lõigatakse ära õitsenud õisikuvarred kuni esimese korraliku leheni, mõne aja jooksul algab taas õitsemine. Sügisel lõigatakse õitsenud varred alla. Taim multšitakse kõdu või kompostiga, ning kaetakse kuuseokste ja kilega lumetu külma ja sulaperioodidel tekkiva talveniiskuse vastu. Taim on lühiajaline, iga kolme aasta tagant tuleb teda seemnetest uuendada. Sageli annab ka rikkalikku isekülvi. Seega tuleks kevadel rohimise käigus olla ettevaatlik, ning leides seemikuid, jätta nad peenrale kasvama. 
Paljundamine: seemnete ja põõsa jagamise teel. Külvatakse talve alla - septembris, peale esimesi külmasid multšitakse kuivade lehtedega. Võib külvata ka aprilli lõpus mai alguses nii avamaale kui ka istikukasti, alalisele kasvukohale istutatakse juulis -augustis, taimedevaheliseks kauguseks jäetakse 50-60 cm. 
Kasutamine: peale päikeseküllaste lillepeenarde sobib ka kuivadele nõlvakutele, kiviktaimlasse, kiviseintele, päikselistele kiviastetele, katusaedadesse, sillutatud kiviplaatide vahele. Tema pitsilised, ning samal ajal küllaltki selgete piirjoontega rohkearvulised õisikud sobivad suurepäraselt paljude teiste samal ajal õitsevate mitmeaastaste taimedega, nagu näiteks itaalia aster, mesiohakas, metssalvei, käokann jt.
Partnerid: Aster amellus, Centaurea dealbata, Echinops, Nepeta, Salvia nemorosa.

Eng.: Red valerian, bouncing bess, bovisand soldier, delicate bess, drunken sailor, Jupiter's beard, pink valerian, pretty betsy, red-spur valerian. Suom.: Punavirma. Sven.: Flerårig pipört, pipört. Bot. syn.: Kentranthus ruber (L.), Valeriana coccinea hort., Valeriana rubra L.